1. Millal pöörduda perearstile?
Perearstikeskusesse tasub pöörduda siis, kui Teie tervisemure ei ole kodustest ravivõtetest leevendust saanud, kuid samas ei vaja ülikiiret sekkumist ehk kiirabi kutsumist või EMO-sse minemist. Tavapäraselt otsitakse perearstilt abi näiteks kaua kestnud või ägeda viirushaiguse, mitmesuguste valude või muude haigusseisundite tõttu. Ka krooniliste haigustega inimesed on perearstide jälgimise all, samuti saab perearstikeskuses nii lapsi kui ka täiskasvanuid vaktsineerida nakkushaiguste vastu.
2.Kuidas perearstikeskusega ühendust võtta?
Küllap haarab enamik inimesi telefoni ja helistab, aga aina rohkem perearstikeskusi kasutab ka e-teeninduse võimalusi. Meie kasutame e-Perearstikeskuse digiteenindusplatvormi. E-teeninduse kasutamiseks pead esmalt sisse logima ja seejärel saad teada anda näiteks enda haigestumisest, paluda kordusretsepti või küsida tervisenõu. Kasu on kahepoolne: patsient saab oma mure detailselt kirja panna ükskõik millisel talle sobival ajal, perearstikeskusel on võimalik oma töötajate tööaega paremini planeerida, suunates abivajaja vastavalt mure kiireloomulisusele ja spetsiifikale kas perearsti või pereõe juurde (meil ei ole teisi spetsialiste).
3.Vastuvõtuaega ei pea alati saama samaks päevaks
Perearsti või -õe vastuvõtule registreeritakse patsiente lähtuvalt nende tervisemure tõsidusest. Kui Teil on äge tervisemure, peab vastuvõtule saama pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul.
4.Tulge õigeks ajaks!
Kui perearstiga on vastuvõtuaeg kokku lepitud, siis tulge vastuvõtule õigeks ajaks. Kui Te ei saa vastuvõtule tulla, siis teata sellest perearstikeskusele võimalikult varakult.
5.Perearsti asemel võib vastu võtta ka pereõde
Perearstikeskustes on aina tavapärasem, et patsiendi võtab arsti asemel esmalt vastu pereõde. Paljude tervisemurede lahendamine kuulubki pereõe pädevusse, kes hindab Teie terviseseisundit, annab nõu ja vajadusel kutsub vastuvõtule tagasi. Kui Teie tervisemure ületab õe pädevuse, suunab ta edasi perearsti või mõne muu spetsialisti vastuvõtule.
6.Valmistuge vastuvõtuks ja olge konkreetne
Enne vastuvõttu mõelge oma tervisemure korralikult läbi ja pane tähtsamad asjad kirja. Nii saate vastuvõtu ajal kõik vajaliku läbi arutada ja vastuvõtt jääb planeeritud aja sisse.
7.Mitu tervisehäda võib vajada mitut vastuvõttu
Kui Teil on rohkem kui üks tervisemure, siis võib nende lahendamine kauem aega võtta. Seetõttu võib olla vajalik mitme järjestikuse vastuvõtuaja broneerimine – küsige selle kohta telefonis või digiplatvormil aega broneerides pereõelt või administraatorilt. Kui soovite arstilt ka teiste pereliikme tervisemure kohta nõu küsida, tuleks kõigile siiski eraldi vastuvõtu aeg panna ehk perearst ei saa Teie vastuvõtu käigus teiste tervisemuresid lahendada.
8.Usaldage meedikuid!
Iga inimese jaoks on tema haigestumine tõsine asi ja seega on arusaadav, et tihtipeale tahetakse end põhjalikult uurida lasta. Kui aga perearst ei pea vajalikuks teatud analüüse või uuringuid teha, siis pole põhjust tema otsuses kahelda. Palun usaldage oma perearsti ja pereõde!
9.Pidage kinni Teile määratud ravijuhistest
Kui perearst on Teile välja kirjutanud ravimeid ja andnud ravijuhised, siis tuleks nendest kinni pidada. Ravimeid tuleb võtta täpselt nii, nagu arst on öelnud, mitte omapäi koguseid suurendades või vähendades. Näiteks kiputakse vererõhuravimeid võtma ainult siis, kui vererõhk on kõrge, et olukord kontrolli alla saada. Tegelikult tuleb ravimit võtta kogu aeg, et mõju oleks pidev. Kui mõni ravim tekitab kõrvaltoimeid, siis võta perearstikeskusega ühendust, et alternatiive arutada, mitte ära lõpeta lihtsalt rohtude võtmist.
10.Viisakus ennekõike
Olge hea ja suhelge oma pereõe ja perearstiga nende tööajal, seejuures on oluline kahepoolselt viisakas ja lugupidav suhtlus.
Töövõimetust põhjustava tervisehäda korral tuleb perearstikeskusega ühendust võtta telefoni või e-perearstikeskuse kaudu haigestumise esimesel päeval ning see fikseerida. Tagantjärele töövõimetuslehti ei väljastata.
Saatekiri on ametlik dokument kahe arsti vahel. Saatekiri koostatakse ainult meditsiinilisel näidustusel ning see sisaldab teise arsti jaoks olulist informatsiooni patsiendi terviseprobleemi kohta. Saatekiri peab olemas olema enne eriarsti vastuvõtuaja broneerimist.
Kui patsient pöördub saatekirja nõudega eriarsti vastuvõtule ilma saatekirjata, siis on vastuvõtt ja kõik kaasnevad teenused talle tasulised.
Kui eriarsti juures selgub, et patsient vajab teise eriarsti vastuvõttu, siis vormistab uue saatekirja seesama eriarst. Patsient ei pea minema saatekirja saamiseks tagasi oma perearsti juurde.
Kui eriarst jätab patsiendi enda juurde jälgimisele ja vastuvõtu graafik pole veel avatud selle ajani, mil ta patsienti tagasi kutsub, siis vormistab eriarst patsiendile nn tagasikutse saatekirja. Patsient ei pea sel juhul uuesti pöörduma perearsti poole saatekirja saamiseks, vaid võib olla kindel, et saab eriarsti väljastatud saatekirjaga järgmise eriarsti vastuvõtuaja broneerida.
Ilma perearsti saatekirjata võib pöörduda järgmiste eriarstide poole: silmaarst, naistearst, naha- ja suguhaiguste arst, psühhiaater, hambaarst, trauma korral – traumatoloog (pöörduda EMO-sse).
Sageli on terviseprobleem lahendatav ka ilma eriarsti vastuvõtuta. Selleks saab perearst konsulteerida eriarstiga läbi e-konsultatsiooni. Sel juhul saadab perearst patsiendi raviga seotud küsimuse läbi tervise infosüsteemi otse eriarstile. Eriarst vaatab küsimuse läbi ning kas annab perearstile nõu, mida patsiendiga edasi teha või kutsub patsiendi enda vastuvõtule, st eriarst võtab patsiendi perearstilt üle enda jälgimisele.
Mootorsõidukijuhi tervisetõend
Perearst saab väljastada A, B, BE, C, CE, D ja DE kategooria sh kutseliste juhtide mootorsõidukijuhi tõendid. Eelnevalt on tervisetõendi taotlejal vaja täita tervisedeklaratsioon patsiendiportaalis www.terviseportaal.ee, misjärel tuleb see digiallkirjastada. Siis tuleb tulla tervisekontrolli. Tervisekontroll on isiku läbivaatus tema terviseseisundi hindamiseks.
Tervisetõend töötajale
Töötaja Tervisetõendi vormistamiseks on vajalik registreeruda pereõe vastuvõtule.
Relvaloa taotleja tervisetõend
Relvaloa taotlemiseks ja pikendamiseks eelnevalt vajalik psühhiaatri konsultatsioon.
Muud tõendid
Igasugused muud tõendid ja dokumendid, mille väljastamise pole seadusega nõutud, on tasulised.
Viime läbi nii laste riiklikus vaktsineerimiskavas ettenähtud kaitsesüstimisi kui ka tasulisi immuniseerimisi (vt hinnakiri).
Difteeria-teetanuse vastane vaktsineerimine on kõikidele täiskavanutele iga kümne aasta järel tasuta.
Teostame vaktsineerimist hooajalise gripiviiruse vastu.
Võtame kohapeal vereanalüüse, uriini analüüsi võib tuua meile spetsiaalses markeeritud topsikus.
Uriinianalüüs teostatakse hommikusest esmasest keskjoauriinist väliselt eelnevalt pestes.
Analüüsid viiakse Pärnu haigla laborisse määramiseks.
Lp. patsiendid, Pärnu haigla radioloogia osakond ei saada meile enam uuringuid paberkandjal. Seega me ei näe kes ja millal on täpselt uuringuid tegemas käinud. Sellega seoses palume peale uuringute tegemist ALATI võtta ühendust perearstikeskusega (telefon, ePerearstikeskus).
Esitage isiklikult või digiallkirjastatult e-kirja teel avaldus valitud perearstile.
Sõeluuringul osalemine on tasuta kõikidele ravikindlustatud ja -kindlustama inimestele, kes kuuluvad antud aasta sõeluuringu sihtrühma. Samuti on tasuta sõeluuringu käigus avastatud edasised vajaminevad uuringud ja ravi.
Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–74a iga kahe aasta tagant.
Sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis – enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud.
Sõeluuringu käigus tehakse rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia, mis on väikese kiirgusdoosiga ja tervisele ohutu.
Sõeluuringul osalemine on tasuta kõikidele ravikindlustatud ja -kindlustama inimestele, kes kuuluvad antud aasta sõeluuringu sihtrühma. Samuti on tasuta sõeluuringu käigus avastatud edasised vajaminevad uuringud ja ravi.
Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant.
Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad. Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviiruse (HPV – Human Papilloma Virus) mõningad kõrge riskiga viirusetüved, mis levivad peamiselt sugulisel teel.
Kõrge riskiga viirusetüvede olemasolu organismis saab avastada uuringuga, mida nimetatakse HPV- uuringuks, mille käigus võetakse emakakaelalt HPV-uuringuks proovimaterjal.
Sihtrühma kuuluvatel naistel on võimalus valida kodutesti tegemise ja tavapärasel viisil kliinikus sõeluuringus osalemise vahel.
Sõeluuringul osalemine on tasuta kõikidele ravikindlustatud ja -kindlustama inimestele, kes kuuluvad antud aasta sõeluuringu sihtrühma. Samuti on tasuta sõeluuringu käigus avastatud edasised vajaminevad uuringud ja ravi.
Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse 58–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant.
Jämesoolevähi sõeluuringul kasutatakse peamise meetodina peitveretesti, mille abil saab avastada roojas leiduvat verd. Koloskoopia ehk jämesoole uurimine torukujulise videokaameraga varustatud instrumendiga võetakse appi vaid positiivse peitveretesti korral.
Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb ühendust võtta oma perearstikeskusega, kust saate väljaheiteproovi võtmise komplekti. Proovi saab võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse.
Proovi saatmise postikulu on eelnevalt tasutud ja lisakulutusi proovi saatmisega ei kaasne.
Mai Perearstikeskusel on alates 5. novembrist 2024 sõlmitud tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus PZU Kindlustusega. PZU-Vastutuskindlustuse poliis.pdf
Töövõime hindamiseks ja puude raskusastme määramiseks tuleb esmalt täita taotluse blankett, mille saab Töötukassast või Sotsiaalkindlustusametist. Kui isik ei ole viimase kuue kuu jooksul käinud perearsti visiidil, ootame Teid ka vastuvõtule.
